Tegevus 1
Seda võib vaadelda kahest küljest. Ühelt poolt arvan, et meie elu muutub kergemaks, sest erinevaid võimalusi, mille vahel valida, on palju. Samas just nimelt info paljusus teeb töö raskemaks, sest õige asja leidmine võtab märgatavalt rohkem aega.
Tegevus 2
Tegevus: Otsustasin minna järgmine laupäev peretuttava sünnipäevale.
Informatsioon: Leidisin telefoniraamatust tuttava numbri. Vaatasin märkmikust järgi, milline aeg mulle sobib. Leppisin temaga vastava aja kokku.
Tegevus: Otsustasin kinkida peretuttavale sünnipäevaks raamatu ja alpikanni.
Informatsioon: Leidisn raamatupoe numbri. Uurisin välja, mis sorti raamatud talle meeldivad. Kontrollisin, kas poes on vastavat raamatut ning alpikanne müügil. Vaatasin järgi nii alpikanni kui raamatu hinna. Hankisin infot lille kasvatamise ja hooldamisekohta.
Tegevus 3
Tegevus: Tegin inglise keele eseed Paide kohta.
Informatsioon: Otsisin infot Paide ajaloo ning tänapäeva kohta.
Tegevus: Panin paika oma uurimistöö teema.
Informatsioon: Küsisin mitmetelt inimestelt teemasid, millest uurimust teha. Uurisin iga teema tagamaid ja tähendusi.
Tegevus 4
Teadvustab infovajaduse. Tihti olen kokku puutunud situatsiooniga, kus mul puudub kogu vajalik informatsioon ning sel juhul olen läinud oma teadmisi täiendama, kas siis mõni paberkandja või Interneti abiga.
Sõnastab infopäringud. Et leida konkreetset, täpset ja vajalikku infot, peab otsisõna olema samuti väga spetsiifiline. Paraku pean tunnistama, et ei oska alati sisestada õiget sõnapaari, et vältida üleliigset infot.
Määratleb info- ja viiteallikad. Punkt, mida võiksin samuti arendada, sest kui ei märgi üles, ei oska ma ka ise vajaduse korral selle sama info algallikat uuesti leida. Samuti kui pole kindel, milliste allikate hulgast infot hakkan hankima, valgub mu otsing laiali ning vajalikku vastust ma ei leiagi.
Sooritab infootsingu. Kui on paigas vastavad allikad on info otsing lihtsam, kuid ka piisavalt täpse otsingu sõnaga päringut tehes võib jõuda heale tulemusele.
Hindab infot ja allikat. Peale info leidmist tuleb see üle vaadata, et mitte sattuda vale informatsiooni otsa.
Valib sobiva info ja allikad. Valin info ja allikad, mis vastavad minu esitatud küsimusele.
Korrastab ja töötleb mõtted. Kui info on leitud, tuleb see enda järgi ümber sättida, et oleks hea ülevaade olemasolevast.
Kasutab ja esitab infot.
Usun, et juba olen või alles lähi ajal puutun kokku kõigi nende terminite ja tegevusteda, kuid oma oskusi neis annab alati lihvida.
Tegevus 5
Hetkel, mis ei jätku enam ainult minu teadmistest pöördun, kas mõne teise inimese poole, otsin paberkandjalt või Internetist.
Infokirjaoskus tundub nii huvitav kui ka vajalik. Infokirjaoskuse kui terminiga ei ole ma varem kokku puutunud, kuid igapäevaselt pean selle kui tegevuse ning infoga siiski koostööd tegema ja seda kasutama.
*Midagi otseselt uut ja üllatavat ei olnud, kuid ma siiski ei tea väga midagi infokirjaoskusest. Oodatust raskem oli siiski analüüsida ennast ning meenutada oma tegevusi, mis nõudsid otsustamist.
Kõige olulisemaks infoks pean infokirjaoskuse erinevaid etappe.
Enesekontrolli test
Tore on teada, et kogu infohulk, mis ma äsja läbi töötasin, mööda külgi alla ei jooksnud. Tulemus oli 90%.
Sunday, November 8, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

No comments:
Post a Comment