1.-11. detsember EELKAITSIMINE - töö autor tutvustab komisjonile:
- töö eesmärki(e)
- ülesandeid, mida oleks vaja lahendada eesmärgi täitmiseks
1. kasutatud kirjandus
2. uurimuslik tegevus (näiteks, küsitluse läbiviimine, võrdlemine jne)
3. uurimustulemuste tõlgendamine
- töö ülesehituse
- tegevuste kavandamine ajaliselt.
1.detsembriks saadan emailina kersti.kertsmik@paidegymn.ee
Pikkus 3-5 min (soovitatav 3 min).
Enesekindlus.
Korralik väljanägemine.
Arvestan sellega, et kirjandus olek relevantne ning värske. Esialgne nimekiri, kuid võib arvata, et see pikeneb töö käigus.
Töö ülesehitus. Teoreetiline... Uurimuslik... MÕTLE kuidas efektiivselt oma tulemusi inimesteni viia. Videod?Youtube?
Tuesday, November 24, 2009
Monday, November 23, 2009
VII Moodul
* Siiamaani olen kirjalikke märkmeid teinud üldjuhul lühidalt ning märksõnadega.
Siin on soovitatud refereerida ning kasutada mitmeid lehti või kaarte, mida on hiljem kergem järjestada. Samuti võiks igal eri allikast võetud asjale juurde kirjutada raamatu või ajalehe lehekülg/andmed, et oleks hiljem neid lihtne uuesti leida.
Interneti leheküljed tihti muutuvad ning seetõttu tuleks üles märkida lugemise/kasutamise kuupäev.
Plagiaat on teiste autoritekirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omda, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus.
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
-ideed, arvamused, käsitlused või teooriad
-andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised
-tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõik
-ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärit mõttega.
Viitamine ja viitamissüsteemid
Viitamine on teiste autorite tekstide kasutamise ära märkimine enda tekstis ning kasutatud kirjanduse loetellu.
Viide tuleb paigutada iga kellegi teise mõtteid sisaldava lõigu/lause lõppu.
Viitamissüsteemid: nime-aasta viitamine, numbtiviitamine (ehk kasutatud kirjanduses - tähestikuliselt, viitamise järjekorras)
* Tutvuva lugemise käigus esitan endale suunavaid küsimusi:
-Millest on see artikkel või peatükk?
-Mis liiki informatsiooni see sisaldab?
-Kuidas see on üles ehitatud: kronoloogiliselt, temaatiliselt...
-Kas antud tekstis leidub teavet, mida saaksin kasutada?
Enesekontrolli test
Viimane oli minu jaoks üsna segane, eriti viitamise osa. Tulemus oli üle keskmise.
Siin on soovitatud refereerida ning kasutada mitmeid lehti või kaarte, mida on hiljem kergem järjestada. Samuti võiks igal eri allikast võetud asjale juurde kirjutada raamatu või ajalehe lehekülg/andmed, et oleks hiljem neid lihtne uuesti leida.
Interneti leheküljed tihti muutuvad ning seetõttu tuleks üles märkida lugemise/kasutamise kuupäev.
Plagiaat on teiste autoritekirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omda, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus.
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
-ideed, arvamused, käsitlused või teooriad
-andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised
-tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõik
-ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärit mõttega.
Viitamine ja viitamissüsteemid
Viitamine on teiste autorite tekstide kasutamise ära märkimine enda tekstis ning kasutatud kirjanduse loetellu.
Viide tuleb paigutada iga kellegi teise mõtteid sisaldava lõigu/lause lõppu.
Viitamissüsteemid: nime-aasta viitamine, numbtiviitamine (ehk kasutatud kirjanduses - tähestikuliselt, viitamise järjekorras)
* Tutvuva lugemise käigus esitan endale suunavaid küsimusi:
-Millest on see artikkel või peatükk?
-Mis liiki informatsiooni see sisaldab?
-Kuidas see on üles ehitatud: kronoloogiliselt, temaatiliselt...
-Kas antud tekstis leidub teavet, mida saaksin kasutada?
Enesekontrolli test
Viimane oli minu jaoks üsna segane, eriti viitamise osa. Tulemus oli üle keskmise.
VI Moodul
* Et teada saada kas leitud infoallikas vastab tööle tuleb vaadata järgmisi punkte.
Trükiväljaannetes vaatan: tiitellehe andmeid, sisukorda, registreid.
Tiitellehel vaatan väljaande: pealkirja, alapealkirja, autoriandmeid, väljaandjat, väljaandmise aastat.
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on ajakohasus, usaldatavus, ulatus, täpsus, objektiivsus.
Teaviku kvaliteedi üle otsustamisel võiksin arvestada järgmisi nõuandeid:
-Kes on kirjastaja?
-Kas infoallikas olevad faktid on kontrollitavad?
-Kas õigekiri on korrektne?
-Kas infoallikas sisaldab teadusinformatsiooni?
Enesekontrolli test
Oli kerge läbi võtta ning omandada. Testi tulemus oli 100%.
Trükiväljaannetes vaatan: tiitellehe andmeid, sisukorda, registreid.
Tiitellehel vaatan väljaande: pealkirja, alapealkirja, autoriandmeid, väljaandjat, väljaandmise aastat.
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on ajakohasus, usaldatavus, ulatus, täpsus, objektiivsus.
Teaviku kvaliteedi üle otsustamisel võiksin arvestada järgmisi nõuandeid:
-Kes on kirjastaja?
-Kas infoallikas olevad faktid on kontrollitavad?
-Kas õigekiri on korrektne?
-Kas infoallikas sisaldab teadusinformatsiooni?
Enesekontrolli test
Oli kerge läbi võtta ning omandada. Testi tulemus oli 100%.
V Moodul
* Peamised infootsingu tüübid: dokumendi-, fakti- ja teemaotsing.
Eduka infootsingu eeltingimusteks on infovajaduse määratlemine, infoallikate ja viiteallikate tundmine, infootsingu strateegiate tundmine, infootsingu oskuslik planeerimine.
Infootsi nõuanded:
1.Üldiselt üksikasjalisele Leia kõigepealt taustinformatsiooni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2.Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja.
3.Tõlgi teema andmebaasides ja kataloogides kasutuselolevate märksõnade keelde Kontrolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.
Enesekontrolli test
Antud moodul oli veidi raskem kui teised, kuid võib-olla see on mõjutatud siiski praegusest kellaajast. Mu tulemus oli 7/7.
Eduka infootsingu eeltingimusteks on infovajaduse määratlemine, infoallikate ja viiteallikate tundmine, infootsingu strateegiate tundmine, infootsingu oskuslik planeerimine.
Infootsi nõuanded:
1.Üldiselt üksikasjalisele Leia kõigepealt taustinformatsiooni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2.Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja.
3.Tõlgi teema andmebaasides ja kataloogides kasutuselolevate märksõnade keelde Kontrolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.
Enesekontrolli test
Antud moodul oli veidi raskem kui teised, kuid võib-olla see on mõjutatud siiski praegusest kellaajast. Mu tulemus oli 7/7.
IV Moodul
Tegevus 3
Valisin teemavaldkonnaks VARIA ning otseseks teemaks enda Emotsionaalne Intelligentsus.
Andmebaas sisaldab informatsiooni vastava teema ning sellele sarnaste teemade kohta.
Andmebaas sisaldab infoallikatena raamatuid, artikleid, jooniseid jne.
Andmebaas võiks sobida näiteks uurimistöö info otsimiseks.
Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal "Infokirjaoskuse arengust Islandil" tuleks kasutada otsimootoreid.
Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas tuleks kasutada teemakatalooge.
Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte tuleks kasutada veebiväravaid ehk portaale.
* Viiteinfoallikad on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid).
Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid.
Tinglikult võib viiteinfoallikate hulka arvata ka Interneti otsivahendid, mis võimaldavad jõuda Internetis leiduva informatsioonini.
Portaalid ehk veebiväravad on erinevatele sihtrühmadele ja erineva eesmärgiga loodud matejale sisaldavad veebilehed.
Enesekontrolli test
Antud moodulit oli raskem käsitleda ning seda hallata. Minu tulemus oli 6/7 ;).
Valisin teemavaldkonnaks VARIA ning otseseks teemaks enda Emotsionaalne Intelligentsus.
Andmebaas sisaldab informatsiooni vastava teema ning sellele sarnaste teemade kohta.
Andmebaas sisaldab infoallikatena raamatuid, artikleid, jooniseid jne.
Andmebaas võiks sobida näiteks uurimistöö info otsimiseks.
Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal "Infokirjaoskuse arengust Islandil" tuleks kasutada otsimootoreid.
Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas tuleks kasutada teemakatalooge.
Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte tuleks kasutada veebiväravaid ehk portaale.
* Viiteinfoallikad on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid).
Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid.
Tinglikult võib viiteinfoallikate hulka arvata ka Interneti otsivahendid, mis võimaldavad jõuda Internetis leiduva informatsioonini.
Portaalid ehk veebiväravad on erinevatele sihtrühmadele ja erineva eesmärgiga loodud matejale sisaldavad veebilehed.
Enesekontrolli test
Antud moodulit oli raskem käsitleda ning seda hallata. Minu tulemus oli 6/7 ;).
III Moodul
* Materiaalseid objekte, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon, nimetatakse teavikuteks.
Informatsiooni hankimise allikad võib liigitada järgnevalt:
Teavikud võib jaotada:
Teavikutest on usaldusväärsemad kirjalikud ning avaldatud allikad.
Interneti usalsuväärsus on kõikuv.
Infoallikate paiknevus:
Enesekontrolli test
Tore, lihtsalt ülesehitatud moodul. Testi tulemuseks oli 100%.
Informatsiooni hankimise allikad võib liigitada järgnevalt:
Teavikud võib jaotada:
Teavikutest on usaldusväärsemad kirjalikud ning avaldatud allikad.
Interneti usalsuväärsus on kõikuv.
Infoallikate paiknevus:
Enesekontrolli test
Tore, lihtsalt ülesehitatud moodul. Testi tulemuseks oli 100%.
Tuesday, November 10, 2009
II Moodul
*Infot vajan ma üldjuhul kui teen koolitööd, kui ees on ootamas mõni väljasõit või reis, kui vaja on planeerida üritus jne. Ühesõnaga infot vajan ma iga päev olenemata ajast ja kohast. Puuduv info võib olla vaid tühine kuid võib maksta ka kogu tegevuse korda mineku. Vajamineva teabe otsimiseks võib kulutada tunnist nädalateni. Info hankimisel võiks mind aidata mu ema, sõbrad, tuttavad ja ehk isegi mõni võõras(nt raamatukogus töötav naine või turismiinfos teavet jagav giid).
*Üldjuhul kasutan materjali leidmisel järgnevaid otsisõnu: emotsionaalne intelligentsus, intelligentsus, viha, tunnetest aru saamine.
*Seda mõistekaarti saan kasutada infovajaduse analüüsimisel:
Infovajadus jaguneb argielu, erialase, kodaniku ja vaba aja infovajaduseks.
Infovajadus jagatakse veel fakti-, teaviku- ja teemainfovajaduseks.
Enesekontrolli test
Omandasid selle mooduli hästi ehk tulemus oli 100%.
Sunday, November 8, 2009
I Moodul
Tegevus 1
Seda võib vaadelda kahest küljest. Ühelt poolt arvan, et meie elu muutub kergemaks, sest erinevaid võimalusi, mille vahel valida, on palju. Samas just nimelt info paljusus teeb töö raskemaks, sest õige asja leidmine võtab märgatavalt rohkem aega.
Tegevus 2
Tegevus: Otsustasin minna järgmine laupäev peretuttava sünnipäevale.
Informatsioon: Leidisin telefoniraamatust tuttava numbri. Vaatasin märkmikust järgi, milline aeg mulle sobib. Leppisin temaga vastava aja kokku.
Tegevus: Otsustasin kinkida peretuttavale sünnipäevaks raamatu ja alpikanni.
Informatsioon: Leidisn raamatupoe numbri. Uurisin välja, mis sorti raamatud talle meeldivad. Kontrollisin, kas poes on vastavat raamatut ning alpikanne müügil. Vaatasin järgi nii alpikanni kui raamatu hinna. Hankisin infot lille kasvatamise ja hooldamisekohta.
Tegevus 3
Tegevus: Tegin inglise keele eseed Paide kohta.
Informatsioon: Otsisin infot Paide ajaloo ning tänapäeva kohta.
Tegevus: Panin paika oma uurimistöö teema.
Informatsioon: Küsisin mitmetelt inimestelt teemasid, millest uurimust teha. Uurisin iga teema tagamaid ja tähendusi.
Tegevus 4
Teadvustab infovajaduse. Tihti olen kokku puutunud situatsiooniga, kus mul puudub kogu vajalik informatsioon ning sel juhul olen läinud oma teadmisi täiendama, kas siis mõni paberkandja või Interneti abiga.
Sõnastab infopäringud. Et leida konkreetset, täpset ja vajalikku infot, peab otsisõna olema samuti väga spetsiifiline. Paraku pean tunnistama, et ei oska alati sisestada õiget sõnapaari, et vältida üleliigset infot.
Määratleb info- ja viiteallikad. Punkt, mida võiksin samuti arendada, sest kui ei märgi üles, ei oska ma ka ise vajaduse korral selle sama info algallikat uuesti leida. Samuti kui pole kindel, milliste allikate hulgast infot hakkan hankima, valgub mu otsing laiali ning vajalikku vastust ma ei leiagi.
Sooritab infootsingu. Kui on paigas vastavad allikad on info otsing lihtsam, kuid ka piisavalt täpse otsingu sõnaga päringut tehes võib jõuda heale tulemusele.
Hindab infot ja allikat. Peale info leidmist tuleb see üle vaadata, et mitte sattuda vale informatsiooni otsa.
Valib sobiva info ja allikad. Valin info ja allikad, mis vastavad minu esitatud küsimusele.
Korrastab ja töötleb mõtted. Kui info on leitud, tuleb see enda järgi ümber sättida, et oleks hea ülevaade olemasolevast.
Kasutab ja esitab infot.
Usun, et juba olen või alles lähi ajal puutun kokku kõigi nende terminite ja tegevusteda, kuid oma oskusi neis annab alati lihvida.
Tegevus 5
Hetkel, mis ei jätku enam ainult minu teadmistest pöördun, kas mõne teise inimese poole, otsin paberkandjalt või Internetist.
Infokirjaoskus tundub nii huvitav kui ka vajalik. Infokirjaoskuse kui terminiga ei ole ma varem kokku puutunud, kuid igapäevaselt pean selle kui tegevuse ning infoga siiski koostööd tegema ja seda kasutama.
*Midagi otseselt uut ja üllatavat ei olnud, kuid ma siiski ei tea väga midagi infokirjaoskusest. Oodatust raskem oli siiski analüüsida ennast ning meenutada oma tegevusi, mis nõudsid otsustamist.
Kõige olulisemaks infoks pean infokirjaoskuse erinevaid etappe.
Enesekontrolli test
Tore on teada, et kogu infohulk, mis ma äsja läbi töötasin, mööda külgi alla ei jooksnud. Tulemus oli 90%.
Seda võib vaadelda kahest küljest. Ühelt poolt arvan, et meie elu muutub kergemaks, sest erinevaid võimalusi, mille vahel valida, on palju. Samas just nimelt info paljusus teeb töö raskemaks, sest õige asja leidmine võtab märgatavalt rohkem aega.
Tegevus 2
Tegevus: Otsustasin minna järgmine laupäev peretuttava sünnipäevale.
Informatsioon: Leidisin telefoniraamatust tuttava numbri. Vaatasin märkmikust järgi, milline aeg mulle sobib. Leppisin temaga vastava aja kokku.
Tegevus: Otsustasin kinkida peretuttavale sünnipäevaks raamatu ja alpikanni.
Informatsioon: Leidisn raamatupoe numbri. Uurisin välja, mis sorti raamatud talle meeldivad. Kontrollisin, kas poes on vastavat raamatut ning alpikanne müügil. Vaatasin järgi nii alpikanni kui raamatu hinna. Hankisin infot lille kasvatamise ja hooldamisekohta.
Tegevus 3
Tegevus: Tegin inglise keele eseed Paide kohta.
Informatsioon: Otsisin infot Paide ajaloo ning tänapäeva kohta.
Tegevus: Panin paika oma uurimistöö teema.
Informatsioon: Küsisin mitmetelt inimestelt teemasid, millest uurimust teha. Uurisin iga teema tagamaid ja tähendusi.
Tegevus 4
Teadvustab infovajaduse. Tihti olen kokku puutunud situatsiooniga, kus mul puudub kogu vajalik informatsioon ning sel juhul olen läinud oma teadmisi täiendama, kas siis mõni paberkandja või Interneti abiga.
Sõnastab infopäringud. Et leida konkreetset, täpset ja vajalikku infot, peab otsisõna olema samuti väga spetsiifiline. Paraku pean tunnistama, et ei oska alati sisestada õiget sõnapaari, et vältida üleliigset infot.
Määratleb info- ja viiteallikad. Punkt, mida võiksin samuti arendada, sest kui ei märgi üles, ei oska ma ka ise vajaduse korral selle sama info algallikat uuesti leida. Samuti kui pole kindel, milliste allikate hulgast infot hakkan hankima, valgub mu otsing laiali ning vajalikku vastust ma ei leiagi.
Sooritab infootsingu. Kui on paigas vastavad allikad on info otsing lihtsam, kuid ka piisavalt täpse otsingu sõnaga päringut tehes võib jõuda heale tulemusele.
Hindab infot ja allikat. Peale info leidmist tuleb see üle vaadata, et mitte sattuda vale informatsiooni otsa.
Valib sobiva info ja allikad. Valin info ja allikad, mis vastavad minu esitatud küsimusele.
Korrastab ja töötleb mõtted. Kui info on leitud, tuleb see enda järgi ümber sättida, et oleks hea ülevaade olemasolevast.
Kasutab ja esitab infot.
Usun, et juba olen või alles lähi ajal puutun kokku kõigi nende terminite ja tegevusteda, kuid oma oskusi neis annab alati lihvida.
Tegevus 5
Hetkel, mis ei jätku enam ainult minu teadmistest pöördun, kas mõne teise inimese poole, otsin paberkandjalt või Internetist.
Infokirjaoskus tundub nii huvitav kui ka vajalik. Infokirjaoskuse kui terminiga ei ole ma varem kokku puutunud, kuid igapäevaselt pean selle kui tegevuse ning infoga siiski koostööd tegema ja seda kasutama.
*Midagi otseselt uut ja üllatavat ei olnud, kuid ma siiski ei tea väga midagi infokirjaoskusest. Oodatust raskem oli siiski analüüsida ennast ning meenutada oma tegevusi, mis nõudsid otsustamist.
Kõige olulisemaks infoks pean infokirjaoskuse erinevaid etappe.
Enesekontrolli test
Tore on teada, et kogu infohulk, mis ma äsja läbi töötasin, mööda külgi alla ei jooksnud. Tulemus oli 90%.
Päev 14
Tervitused siit poolt!
Õis on veel rohkem vajunud ning paistma on hakanud neljaski leht. Õielehed on kõik eri suundadesse ning jätab segaduse mulje.
Õies pole värvi muustust näha, kuid varres ning õiealuses näen esimest korda kollakat tooni.
Saialille vars on piisavalt kuivanud, et võiks selle hea tahtmise korral ära murda.
14 päeva on pikk aeg. Selle aja jooksul sai minu värskest saialillekimbust närtsinud ja kuivanud kogum.
Õis on veel rohkem vajunud ning paistma on hakanud neljaski leht. Õielehed on kõik eri suundadesse ning jätab segaduse mulje.
Õies pole värvi muustust näha, kuid varres ning õiealuses näen esimest korda kollakat tooni.
Saialille vars on piisavalt kuivanud, et võiks selle hea tahtmise korral ära murda.
14 päeva on pikk aeg. Selle aja jooksul sai minu värskest saialillekimbust närtsinud ja kuivanud kogum.
Päev 13
Hey!
Lille vars on veelgi pehmenenud ning õis alla vajunud. Paremini on näha õiealust. Ühtegi lehte rohkem paistma ei ole hakanud.
Õielehtede asend väga muutunud ei ole.
Paistma hakkasid esimesed silmaga märgatavad märgid kuivamisest. Vars on kaotanud veidi oma täidlusest ning lehed on hakanud kokku tõmbama.
Lille vars on veelgi pehmenenud ning õis alla vajunud. Paremini on näha õiealust. Ühtegi lehte rohkem paistma ei ole hakanud.
Õielehtede asend väga muutunud ei ole.
Paistma hakkasid esimesed silmaga märgatavad märgid kuivamisest. Vars on kaotanud veidi oma täidlusest ning lehed on hakanud kokku tõmbama.
Päev 12
Tere!
Lille vars on märgatavalt pehmemaks muutunud ning õis on palju rohkem alla poole vajunud. Paistma hakkas veel kolmaski leht.
Õis näitab mulle oma tagusmist külge ning õiealus on täielikult paista.
Kõikide õielehtede otsad on lae poole kaardu.
Lille vars on märgatavalt pehmemaks muutunud ning õis on palju rohkem alla poole vajunud. Paistma hakkas veel kolmaski leht.
Õis näitab mulle oma tagusmist külge ning õiealus on täielikult paista.
Kõikide õielehtede otsad on lae poole kaardu.
Päev 11
Tere jälle!
Lille vars on säilitanud mõlemad oma lehed, kuid on hakanud vähesel määral ette poole kalduma.
Õis on ikka veel sama värvi, mis alguses. Ükski õieleht pole ära kukkunud ning nad paistavad samal kohal asetsevat.
Saialilled minu õie taustal on samuti hakanud kaarduma.
Lille vars on säilitanud mõlemad oma lehed, kuid on hakanud vähesel määral ette poole kalduma.
Õis on ikka veel sama värvi, mis alguses. Ükski õieleht pole ära kukkunud ning nad paistavad samal kohal asetsevat.
Saialilled minu õie taustal on samuti hakanud kaarduma.
Tuesday, November 3, 2009
Uurimuse ajakava 2009/2010!
5. november Teema ja juhendaja valik (avaldus)
1.-11. detsember
EELKAITSIMINE - töö autor tutvustab komisjonile:
- töö eesmärki(e)
- ülesandeid, mida oleks vaja lahendada eesmärgi
täitmiseks
1. kasutatud kirjandus
2. uurimuslik tegevus (näiteks, küsitluse
läbiviimine, võrdlemine jne)
3. uurimustulemuste tõlgendamine
- töö ülesehituse
- tegevuste kavandamine ajaliselt.
4. veebruar Töö esimese variandi esitamine juhendajale
30. märts Uurimistöö lõplik vormistamine ja esitamine
juhendajale
30. märts-17. aprill Retsenseerijate hinnang uurimistöödele
(retsensioon trükitakse 2 eks. Üks antakse
õpilasele ja teine paigutatakse töö vahele)
Kaitsmised algavad aprilli teisel poolel.
1.-11. detsember
EELKAITSIMINE - töö autor tutvustab komisjonile:
- töö eesmärki(e)
- ülesandeid, mida oleks vaja lahendada eesmärgi
täitmiseks
1. kasutatud kirjandus
2. uurimuslik tegevus (näiteks, küsitluse
läbiviimine, võrdlemine jne)
3. uurimustulemuste tõlgendamine
- töö ülesehituse
- tegevuste kavandamine ajaliselt.
4. veebruar Töö esimese variandi esitamine juhendajale
30. märts Uurimistöö lõplik vormistamine ja esitamine
juhendajale
30. märts-17. aprill Retsenseerijate hinnang uurimistöödele
(retsensioon trükitakse 2 eks. Üks antakse
õpilasele ja teine paigutatakse töö vahele)
Kaitsmised algavad aprilli teisel poolel.
Sunday, November 1, 2009
Päev 10
Tervitus!
Järgi on jäänud vaid tagumine õis, mis pole eilsega võrreldes väga muutunud. Südamiku pole enam üldse näha, kuid pooled lehed on veel alla poole kaardunud.
Varre ega õie värv pole nende päevade jooksul muutunud.
Järgi on jäänud vaid tagumine õis, mis pole eilsega võrreldes väga muutunud. Südamiku pole enam üldse näha, kuid pooled lehed on veel alla poole kaardunud.
Varre ega õie värv pole nende päevade jooksul muutunud.
Päev 9
Hey!
On juba üheksas päev.
Eesmisest õiest on pildile jäänud vaid vars, sest see on nii palju vajunud.
Tagumine õis on paljastanud õiealuse. Õie südamik on poolikult peidus.
Vaatame, näeme - kas ka teine õis on vaatluse lõpuks pildilt kadunud?
On juba üheksas päev.
Eesmisest õiest on pildile jäänud vaid vars, sest see on nii palju vajunud.
Tagumine õis on paljastanud õiealuse. Õie südamik on poolikult peidus.
Vaatame, näeme - kas ka teine õis on vaatluse lõpuks pildilt kadunud?
Päev 8
Tere!
Lõpuks on tagumise õie vars hakanud vajuma. Juba paistab teine veidi pikem leht. Ka õies on näha trastilisi muutusi. Sisemised pikemad õielehed on liitunud väiksemate juba kokku tõmbunud lehtedega, mis on suunaga üles. Üks õie külg on pealtnäha tühi, sest lehed on seal kohal kas langenud või üles tõusnud.
Eesmine õis on oma kuju säilitanud, kuid vars on kaardunud veel rohkem viltu.
Pole veel näha ühtki märki kuivamisest.
Lõpuks on tagumise õie vars hakanud vajuma. Juba paistab teine veidi pikem leht. Ka õies on näha trastilisi muutusi. Sisemised pikemad õielehed on liitunud väiksemate juba kokku tõmbunud lehtedega, mis on suunaga üles. Üks õie külg on pealtnäha tühi, sest lehed on seal kohal kas langenud või üles tõusnud.
Eesmine õis on oma kuju säilitanud, kuid vars on kaardunud veel rohkem viltu.
Pole veel näha ühtki märki kuivamisest.
Päev 7
Hey!
Eesmise õie vars on vajunud natuke paremale ning õis on täielikult sulgunud, kui mitte arvestada seda üksikut viltust õielehte.
Tagumise õie vars hakkas ka natuke paistma. Sellel varrel on üks pisike leht. Õielehed hakkavad ka õie teisest küljest tõusma. Õielehed pole enam nii ühtlaselt jaotunud.
Eesmise õie vars on vajunud natuke paremale ning õis on täielikult sulgunud, kui mitte arvestada seda üksikut viltust õielehte.
Tagumise õie vars hakkas ka natuke paistma. Sellel varrel on üks pisike leht. Õielehed hakkavad ka õie teisest küljest tõusma. Õielehed pole enam nii ühtlaselt jaotunud.
Päev 6
Tervist!
Tagumine õis on säilitanud oma eilse välimuse: pea kõik õielehed on suunaga alla poole ning ülejäänud hoiavad kangekaelselt otsa üles poole.
Eesmine saialille õielehed on veelgi rohkem kokku tõmbunud ning see üksik õieleht on murdumisele lisaks veidi ka vasakule viltu vajunud.
Muutusi värvis pole toimunud.
Tagumine õis on säilitanud oma eilse välimuse: pea kõik õielehed on suunaga alla poole ning ülejäänud hoiavad kangekaelselt otsa üles poole.
Eesmine saialille õielehed on veelgi rohkem kokku tõmbunud ning see üksik õieleht on murdumisele lisaks veidi ka vasakule viltu vajunud.
Muutusi värvis pole toimunud.
Päev 5
Hey!
Tagumise lille vastavad õielehed on veelgi alla poole vajunud ning lühemad lehed ümber südamiku on tõusnud suunaga üles - minu toa lae poole.
Eesmise lille õielehed on veel rohkem kokku tõmbunud ning meenutavad väikesi rulle. Selle õie vars on veidi pehmenenud ning seetõttu on õis viltu vajunud.
Päikest kõigile!
Tagumise lille vastavad õielehed on veelgi alla poole vajunud ning lühemad lehed ümber südamiku on tõusnud suunaga üles - minu toa lae poole.
Eesmise lille õielehed on veel rohkem kokku tõmbunud ning meenutavad väikesi rulle. Selle õie vars on veidi pehmenenud ning seetõttu on õis viltu vajunud.
Päikest kõigile!
Päev 4
Tere jälle!
Oranž värv ei tahagi vist lilleõielt kaduda.
Ees poole asuva lille õielehed on veel rohkem kokku tõmbunud. Üksik õieleht on justkui väljapoole murdunud. Südamik on juba täielikult peidus.
Tagumise saialille õielehed on hakanud vaikselt vajuma kui välja arvata eile tõusnud lehed.
Oranž värv ei tahagi vist lilleõielt kaduda.
Ees poole asuva lille õielehed on veel rohkem kokku tõmbunud. Üksik õieleht on justkui väljapoole murdunud. Südamik on juba täielikult peidus.
Tagumise saialille õielehed on hakanud vaikselt vajuma kui välja arvata eile tõusnud lehed.
Päev 3
Tervist kõigile!
Loodevatasti on Teil tore päev :)
Õielehtede värv on püsinud sama.
Ees pool olev õis ei ole tõmbunud kokku poole. Küll aga tema õielehed on otsast natuke rullunud.
Tagumisel õiel on esimesed märgid muutumistest. Nimelt paar lehte on veidi tõusnud, kuid teised on jäänud samale kohale.
Varre värv on jätkuvalt roheline.
Loodevatasti on Teil tore päev :)
Õielehtede värv on püsinud sama.
Ees pool olev õis ei ole tõmbunud kokku poole. Küll aga tema õielehed on otsast natuke rullunud.
Tagumisel õiel on esimesed märgid muutumistest. Nimelt paar lehte on veidi tõusnud, kuid teised on jäänud samale kohale.
Varre värv on jätkuvalt roheline.
Päev 2
Tere!
Niisiis, loodusvaatluse teine päev.
Minu lillede õielehed on ikka sama oranžid, kuid ees pool asuva lillekese lehed on veidi kokku tõmmanud. Selle saialille tolmukatega südamikku pole enam nii hästi näha ning vars ja õiealus hakkasid paistma.
Tagumisel õiel märgatavaid muutusi ei ole.
Neile lilledele ei lisa ma kogu vaatluse aja üldse vett. Eks näis, mis toimuma hakkab.
Niisiis, loodusvaatluse teine päev.
Minu lillede õielehed on ikka sama oranžid, kuid ees pool asuva lillekese lehed on veidi kokku tõmmanud. Selle saialille tolmukatega südamikku pole enam nii hästi näha ning vars ja õiealus hakkasid paistma.
Tagumisel õiel märgatavaid muutusi ei ole.
Neile lilledele ei lisa ma kogu vaatluse aja üldse vett. Eks näis, mis toimuma hakkab.
Päev 1
Hey!
Loodusvaatluse esimene päev. Põnev oli juba objekti valida. :) Kuid kuna olen mugav tõin vaadeldava enda juurde.
Minu saialilled on värskelt tuppa toodud. Hakkan vaatlema kahte õit sellest kimbust.
Mõlemad on pealtnäha ilusad erkoranžid. Õielehed on sirged ning ühtlaselt ümber õiesüdamiku jaotunud.
Ees pool asuva lille kollane südamik on üleni kaetud heleoranžide tolmukatega, mis meenutavad mulle karvkatet.
Tagumine õis on veidi suurem kui teine ning tema südamik on kahe osaline - seesmine ümmargune ala on lihtsalt kollane ja sile kuid välimine ring on kaetud samasuguste tolmukatega nagu teisel saialillel.
Vaatame, mis homne päev toob.
.jpg)
Loodusvaatluse esimene päev. Põnev oli juba objekti valida. :) Kuid kuna olen mugav tõin vaadeldava enda juurde.
Minu saialilled on värskelt tuppa toodud. Hakkan vaatlema kahte õit sellest kimbust.
Mõlemad on pealtnäha ilusad erkoranžid. Õielehed on sirged ning ühtlaselt ümber õiesüdamiku jaotunud.
Ees pool asuva lille kollane südamik on üleni kaetud heleoranžide tolmukatega, mis meenutavad mulle karvkatet.
Tagumine õis on veidi suurem kui teine ning tema südamik on kahe osaline - seesmine ümmargune ala on lihtsalt kollane ja sile kuid välimine ring on kaetud samasuguste tolmukatega nagu teisel saialillel.
Vaatame, mis homne päev toob.
.jpg)
Subscribe to:
Comments (Atom)
