Tere!
On tulnud pikk paus, mil ma ei ole midagi uut kirjutanud. Olen läbi põdenud haigusi ja teinud muud tsirkust :). Igatahes, selle aja jooksul panin paika ka oma uurimistöö teema: "Emotsionaalne intelligentsus ja viha kui emotsioon". Ka hirmutav eelkaitsmine on möödas. Eks nüüd näeb kuidas asjalood sujuvad, kuid olen paika pannud ka väikse ajakava, millest püüan kinni pidada:
Kalenderplaan:
1. Praegusel hetkel tutvun teemakohase materjaliga.
2. Vaatlustega teen algust 14.detsembril 2009.
3. Küsitlused viin läbi 23.detsembriks 2009.
4. Teoreetilise osa lõplikuks kuupäevaks on 10.01.2010.
5. Küsituste analüüsimist alustan 11.01.2010.
6. Uurimisliku osa panen kokku vahemikus 18.01 – 31.01.
7. Töö esialgse variandi esitan juhendajale 4.veebruariks.
Sunday, December 13, 2009
Tuesday, November 24, 2009
Eelkaitsmine
1.-11. detsember EELKAITSIMINE - töö autor tutvustab komisjonile:
- töö eesmärki(e)
- ülesandeid, mida oleks vaja lahendada eesmärgi täitmiseks
1. kasutatud kirjandus
2. uurimuslik tegevus (näiteks, küsitluse läbiviimine, võrdlemine jne)
3. uurimustulemuste tõlgendamine
- töö ülesehituse
- tegevuste kavandamine ajaliselt.
1.detsembriks saadan emailina kersti.kertsmik@paidegymn.ee
Pikkus 3-5 min (soovitatav 3 min).
Enesekindlus.
Korralik väljanägemine.
Arvestan sellega, et kirjandus olek relevantne ning värske. Esialgne nimekiri, kuid võib arvata, et see pikeneb töö käigus.
Töö ülesehitus. Teoreetiline... Uurimuslik... MÕTLE kuidas efektiivselt oma tulemusi inimesteni viia. Videod?Youtube?
- töö eesmärki(e)
- ülesandeid, mida oleks vaja lahendada eesmärgi täitmiseks
1. kasutatud kirjandus
2. uurimuslik tegevus (näiteks, küsitluse läbiviimine, võrdlemine jne)
3. uurimustulemuste tõlgendamine
- töö ülesehituse
- tegevuste kavandamine ajaliselt.
1.detsembriks saadan emailina kersti.kertsmik@paidegymn.ee
Pikkus 3-5 min (soovitatav 3 min).
Enesekindlus.
Korralik väljanägemine.
Arvestan sellega, et kirjandus olek relevantne ning värske. Esialgne nimekiri, kuid võib arvata, et see pikeneb töö käigus.
Töö ülesehitus. Teoreetiline... Uurimuslik... MÕTLE kuidas efektiivselt oma tulemusi inimesteni viia. Videod?Youtube?
Monday, November 23, 2009
VII Moodul
* Siiamaani olen kirjalikke märkmeid teinud üldjuhul lühidalt ning märksõnadega.
Siin on soovitatud refereerida ning kasutada mitmeid lehti või kaarte, mida on hiljem kergem järjestada. Samuti võiks igal eri allikast võetud asjale juurde kirjutada raamatu või ajalehe lehekülg/andmed, et oleks hiljem neid lihtne uuesti leida.
Interneti leheküljed tihti muutuvad ning seetõttu tuleks üles märkida lugemise/kasutamise kuupäev.
Plagiaat on teiste autoritekirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omda, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus.
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
-ideed, arvamused, käsitlused või teooriad
-andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised
-tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõik
-ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärit mõttega.
Viitamine ja viitamissüsteemid
Viitamine on teiste autorite tekstide kasutamise ära märkimine enda tekstis ning kasutatud kirjanduse loetellu.
Viide tuleb paigutada iga kellegi teise mõtteid sisaldava lõigu/lause lõppu.
Viitamissüsteemid: nime-aasta viitamine, numbtiviitamine (ehk kasutatud kirjanduses - tähestikuliselt, viitamise järjekorras)
* Tutvuva lugemise käigus esitan endale suunavaid küsimusi:
-Millest on see artikkel või peatükk?
-Mis liiki informatsiooni see sisaldab?
-Kuidas see on üles ehitatud: kronoloogiliselt, temaatiliselt...
-Kas antud tekstis leidub teavet, mida saaksin kasutada?
Enesekontrolli test
Viimane oli minu jaoks üsna segane, eriti viitamise osa. Tulemus oli üle keskmise.
Siin on soovitatud refereerida ning kasutada mitmeid lehti või kaarte, mida on hiljem kergem järjestada. Samuti võiks igal eri allikast võetud asjale juurde kirjutada raamatu või ajalehe lehekülg/andmed, et oleks hiljem neid lihtne uuesti leida.
Interneti leheküljed tihti muutuvad ning seetõttu tuleks üles märkida lugemise/kasutamise kuupäev.
Plagiaat on teiste autoritekirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma töödes kui iseenda omda, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus.
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
-ideed, arvamused, käsitlused või teooriad
-andmed, faktid, tabelid, diagrammid, joonised
-tsitaadid ehk teise autori tekstist üle kantud kopeeritud terviklõik
-ümbersõnastatud lõigud, sest ka viimasel juhul on tegemist teisest tekstist pärit mõttega.
Viitamine ja viitamissüsteemid
Viitamine on teiste autorite tekstide kasutamise ära märkimine enda tekstis ning kasutatud kirjanduse loetellu.
Viide tuleb paigutada iga kellegi teise mõtteid sisaldava lõigu/lause lõppu.
Viitamissüsteemid: nime-aasta viitamine, numbtiviitamine (ehk kasutatud kirjanduses - tähestikuliselt, viitamise järjekorras)
* Tutvuva lugemise käigus esitan endale suunavaid küsimusi:
-Millest on see artikkel või peatükk?
-Mis liiki informatsiooni see sisaldab?
-Kuidas see on üles ehitatud: kronoloogiliselt, temaatiliselt...
-Kas antud tekstis leidub teavet, mida saaksin kasutada?
Enesekontrolli test
Viimane oli minu jaoks üsna segane, eriti viitamise osa. Tulemus oli üle keskmise.
VI Moodul
* Et teada saada kas leitud infoallikas vastab tööle tuleb vaadata järgmisi punkte.
Trükiväljaannetes vaatan: tiitellehe andmeid, sisukorda, registreid.
Tiitellehel vaatan väljaande: pealkirja, alapealkirja, autoriandmeid, väljaandjat, väljaandmise aastat.
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on ajakohasus, usaldatavus, ulatus, täpsus, objektiivsus.
Teaviku kvaliteedi üle otsustamisel võiksin arvestada järgmisi nõuandeid:
-Kes on kirjastaja?
-Kas infoallikas olevad faktid on kontrollitavad?
-Kas õigekiri on korrektne?
-Kas infoallikas sisaldab teadusinformatsiooni?
Enesekontrolli test
Oli kerge läbi võtta ning omandada. Testi tulemus oli 100%.
Trükiväljaannetes vaatan: tiitellehe andmeid, sisukorda, registreid.
Tiitellehel vaatan väljaande: pealkirja, alapealkirja, autoriandmeid, väljaandjat, väljaandmise aastat.
Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on ajakohasus, usaldatavus, ulatus, täpsus, objektiivsus.
Teaviku kvaliteedi üle otsustamisel võiksin arvestada järgmisi nõuandeid:
-Kes on kirjastaja?
-Kas infoallikas olevad faktid on kontrollitavad?
-Kas õigekiri on korrektne?
-Kas infoallikas sisaldab teadusinformatsiooni?
Enesekontrolli test
Oli kerge läbi võtta ning omandada. Testi tulemus oli 100%.
V Moodul
* Peamised infootsingu tüübid: dokumendi-, fakti- ja teemaotsing.
Eduka infootsingu eeltingimusteks on infovajaduse määratlemine, infoallikate ja viiteallikate tundmine, infootsingu strateegiate tundmine, infootsingu oskuslik planeerimine.
Infootsi nõuanded:
1.Üldiselt üksikasjalisele Leia kõigepealt taustinformatsiooni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2.Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja.
3.Tõlgi teema andmebaasides ja kataloogides kasutuselolevate märksõnade keelde Kontrolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.
Enesekontrolli test
Antud moodul oli veidi raskem kui teised, kuid võib-olla see on mõjutatud siiski praegusest kellaajast. Mu tulemus oli 7/7.
Eduka infootsingu eeltingimusteks on infovajaduse määratlemine, infoallikate ja viiteallikate tundmine, infootsingu strateegiate tundmine, infootsingu oskuslik planeerimine.
Infootsi nõuanded:
1.Üldiselt üksikasjalisele Leia kõigepealt taustinformatsiooni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
2.Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäev Kirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja.
3.Tõlgi teema andmebaasides ja kataloogides kasutuselolevate märksõnade keelde Kontrolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.
Enesekontrolli test
Antud moodul oli veidi raskem kui teised, kuid võib-olla see on mõjutatud siiski praegusest kellaajast. Mu tulemus oli 7/7.
IV Moodul
Tegevus 3
Valisin teemavaldkonnaks VARIA ning otseseks teemaks enda Emotsionaalne Intelligentsus.
Andmebaas sisaldab informatsiooni vastava teema ning sellele sarnaste teemade kohta.
Andmebaas sisaldab infoallikatena raamatuid, artikleid, jooniseid jne.
Andmebaas võiks sobida näiteks uurimistöö info otsimiseks.
Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal "Infokirjaoskuse arengust Islandil" tuleks kasutada otsimootoreid.
Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas tuleks kasutada teemakatalooge.
Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte tuleks kasutada veebiväravaid ehk portaale.
* Viiteinfoallikad on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid).
Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid.
Tinglikult võib viiteinfoallikate hulka arvata ka Interneti otsivahendid, mis võimaldavad jõuda Internetis leiduva informatsioonini.
Portaalid ehk veebiväravad on erinevatele sihtrühmadele ja erineva eesmärgiga loodud matejale sisaldavad veebilehed.
Enesekontrolli test
Antud moodulit oli raskem käsitleda ning seda hallata. Minu tulemus oli 6/7 ;).
Valisin teemavaldkonnaks VARIA ning otseseks teemaks enda Emotsionaalne Intelligentsus.
Andmebaas sisaldab informatsiooni vastava teema ning sellele sarnaste teemade kohta.
Andmebaas sisaldab infoallikatena raamatuid, artikleid, jooniseid jne.
Andmebaas võiks sobida näiteks uurimistöö info otsimiseks.
Tegevus 5
Et leida kiiresti materjale teemal "Infokirjaoskuse arengust Islandil" tuleks kasutada otsimootoreid.
Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas tuleks kasutada teemakatalooge.
Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte tuleks kasutada veebiväravaid ehk portaale.
* Viiteinfoallikad on trükise või andmebaasi vormis olev teavikute andmetest koosnev korrastatud kogum, mis on varustatud nende andmete leidmist hõlbustavate vahenditega (otsingumootor, aineloend, registrid).
Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid.
Tinglikult võib viiteinfoallikate hulka arvata ka Interneti otsivahendid, mis võimaldavad jõuda Internetis leiduva informatsioonini.
Portaalid ehk veebiväravad on erinevatele sihtrühmadele ja erineva eesmärgiga loodud matejale sisaldavad veebilehed.
Enesekontrolli test
Antud moodulit oli raskem käsitleda ning seda hallata. Minu tulemus oli 6/7 ;).
III Moodul
* Materiaalseid objekte, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon, nimetatakse teavikuteks.
Informatsiooni hankimise allikad võib liigitada järgnevalt:
Teavikud võib jaotada:
Teavikutest on usaldusväärsemad kirjalikud ning avaldatud allikad.
Interneti usalsuväärsus on kõikuv.
Infoallikate paiknevus:
Enesekontrolli test
Tore, lihtsalt ülesehitatud moodul. Testi tulemuseks oli 100%.
Informatsiooni hankimise allikad võib liigitada järgnevalt:
Teavikud võib jaotada:
Teavikutest on usaldusväärsemad kirjalikud ning avaldatud allikad.
Interneti usalsuväärsus on kõikuv.
Infoallikate paiknevus:
Enesekontrolli test
Tore, lihtsalt ülesehitatud moodul. Testi tulemuseks oli 100%.
Subscribe to:
Posts (Atom)
